Qigong (chi kung)

Qigongi treeningud toimuvad Tervise Alkeemia hiina meditsiini keskusesaadressil Tulika 19.


Juhendab Vahur Värk: vahurw@gmail.com

Vahur Värk on ametilt keskkonnainsener, kes on uurinud hiina meditsiini, eelkõige aastatuhandeid vana hiina traditsioonilise qigongi õpetusi. Vahur on õppinud hiina tervisekunsti Eestis Mart Parmase, Rene Bürklandi ja Mai Väljataga juhendamisel ning täiendanud end hiina ja jaapani meistrite seminaridel nii Eestis kui ka Hiinas. Vahur on sooritanud Hiina Tervise-qigongi Assotsiatsiooni poolt läbi viidud tasemeeksamid, mis on keskendunud qigongi erinevatele vormidele. Vahuri qigongi tunnid sobivad igasuguses eas ja vormis täiskasvanutele ja on abiks nii üldise vaimse ja füüsilise tasakaalu hoidmisel ning haiguste ennetamisel kui ka väga erinevate juba ilmnenud tasakaalutuste tervendamisel.

Artikli koos videoga qigongist ja treener Vahurist leiad SIIT...

Qigong on üks kaheksast hiina tervisekunstist – traditsiooniline hingamisharjutuste ja meditatsiooni süsteem organismi energiataseme tõstmiseks. See on vana filosoofia ja mõttesüsteemi aluseks olev hingamise, keha ja meele (tundekeskuse) ühendus, kus kesksel kohal on teadlikkus ja kontroll oma eluenergia (qi) üle. 

Allpool tutvustan lähemalt mõnd peamist hiina tervise qigongi harjutusteseeriat:

• Ba Duan Jin 八段锦气功 kaheksa brokaaditükki ehk kuldtikand
• Liu Zi Jue 六字訣 – kuus tervendavat häält 
• Yi Jin Jing 易筋经 – 12 shaolini harjutust jõu kogumiseks 
          • Chan Mi Gong 禅密气功  looklev selgroog, 
            mida õppisin Jaapani qigongi meistri Sensei Takashi Tsumura käe all

           
Chan Mi Gong 禅密气功  looklev selgroog

Püüe saavutada tasakaalu inimorganismis ning inimese ja looduse vahel on sama vana kui inimkonna ajalugu. Looklevas selgroos püütakse luua tasakaalu, mis viiks ühenduseni iseenda sisemaailmaga. See on teadlik ja sisemusest tulenev mitmekülgsete liikumiste seeria, milles keskendutakse selgroole, mõjutades ja tervendades läbi selle kogu organismi ja kõiki organeid. Seda vana ja „töökindlat“ meditatiivse loomuga harjutusteseeriat praktiseerides õpitakse ka sügavalt lõdvestuma ja leidma õige piir ning tasakaal pinge ja lõdvestuse vahel, mis omakorda toetab ja energiseerib inimest tervikuna ja kõike seda, mida ta oma elus ette võtab.

Looklev selgroog on saanud väga paljude praktiseerijate lemmikuks :)

Ba Duan Jin 八段锦气功 – kaheksa brokaaditükki ehk kuldtikand

8-osalist kuldtikandi qigongi on hiinlased armastanud ligi tuhat aastat. See on lõdvestumise ja jõu, liikumise ja paigalpüsimise rütmiline kooskõla. Süda lööb rahulikult, hingamine on kerge. Sujuv, nõtke ja ringjalt voolav liikumine saab tõuke selgroo keskmest. Keha (lihased, liigesed ja närvid) on lõdvestunud, mille eelduseks on "tugev selgroog" ehk õige rüht.

Mõistagi on ka kuldtikandist mitmeid variatsioone – harjutusi tehakse nii seistes kui istudes, erinevas järjestuses jne. Samuti esineb erinevaid nimevariante. Nimetagem siinkohal 8 seisuharjutust nii:

1. "Taeva toetamine kahe avatud peoga" qi korrastamiseks kogu kehas.
2. "Vibu vinnastamine ja noole lennutamine" kopsude avamiseks.
3. "Taeva ja maa eraldamine" põrna ja mao korrastamiseks.
4. "Tark öökull vaatab seljataha" viie haiguse ja seitsme häda vastu.
5. "Suur karu pöörab küljelt küljele" südame tule rahustamiseks.
6. "Käte libistamine varbaotsteni" neerude tugevdamiseks.
7. "Vihase pilguga rusika vibutamine" maksast viha silmade kaudu välja ajamiseks ja jõu kogumiseks.
8. "Kikivarvule tõusmine 7 korda järjest" saja haiguse maharaputamiseks.

Ja tuhandeks muuks otstarbeks... Igasse harjutusse on kaasatud ka silmade liikumine – ehk tegu on muuhulgas ka iidsete silmaharjutustega! Seistes sooritatav kuldtikand sobib igasuguseks päevaajaks nii iseseisva harjutuse kui soojendusena. See harmoniseerib energia liikumist kogu kehas ja sobib hästi stressi käes kannatavale tänapäeva inimesele.

Liu Zi Jue 六字訣 – kuus tervendavat häält 

See lihtne 1500 aastat vana taoistlik praktika ühendab endas liikumise, hingamise ja heli (inimhääle). Liigutakse sulnilt nagu voolav vesi või pilv suvetaevas. Väljahingamisel muundatakse keha organitesse kogunenud haige energia hääle abil tervendavaks vibratsiooniks – negatiivsed tunded positiivseks elujõuks. Tulemuseks täitumine värske qi'ga ning keha, meele ja vaimu ergastav kooskõla. Harjutus sobib hästi igaõhtuseks lõdvestuseks ja tasakaalustamiseks. Hääled järgivad viie elemendi printsiipi:

Xu 噓 – Puu – maks, sapp, silmad – viha, raev > headus, lahkus, heldus
He 呵 – Tuli – süda, peensool, keel – ülbus, süü, armukadedus > armastus, rõõm
Hu 呼 – Maa – põrn, magu, suu – mure, äng  > usaldus, avatus
Si 呬 – Kuld – kopsud, jämesool, nahk – kurbus, masendus > vabadus, julgus, õiglus
Chui 吹 – Vesi – neerud, kusepõis, kõrvad – hirm, pettumus > rahu, õndsus
Xi 嘻 – Kõik elemendid – kolmiksoojendi, kogu keha – üksindus, tasakaalutus > elujõud, tasakaal


Viie elemendi väljendumisest inimkehas Luule Viilma sulest: http://www.luuleviilma.ee/8783/

Yi Jin Jing 易筋经 – 12 lihaste ja kõõluste tugevdamise harjutust
1500 aasta vanune Shaolini praktika jõu kogumiseks ja tervise tugevdamiseks ►

Arvatakse, et Yi Jin Jing on loodud India budistliku munga Bodhidharma poolt, kes jõudis Hiinasse 526. aastal ning pani seal aluse Shaolini võitluskunstidele. Algselt olid Yi Jin Jing mõeldud Shaolini munkadele kehalise seisundi parandamiseks, sest veetsid nad ju suurema osa ajast mediteerides. Yi Jin Jing koosneb 12 harjutusest 12 kehameridiaanile:

1. Wei Tuo* esitleb esimest harjutust – Teejuhtide tervitamine (kopsu meridiaan)
2. Wei Tuo esitleb teist harjutust – Koletise võitmine ja  kandmine õlgadel (jämesoole meridiaan)
3. Wei Tuo esitleb kolmandat harjutust – Taevaväravate hoidmine peopesadega (mao meridiaan)
4. Tähtede noppimine ja süütamine (põrna meridiaan)
5. Üheksa härja sabast tõmbamine (südame meridiaan)
6. Kämmalde venitamine ja tiibade laiutamine (peensoole meridiaan)
7. Üheksa vaimu tõmbavad mõõga välja (kusepõie meridiaan)
8. Kolm kaussi kukuvad maha (neeru meridiaan)
9. Draakon näitab küüsi (südamepauna meridiaan)
10. Tiiger sööstab saagi poole (kolmiksoojendi meridiaan)
11. Austav kummardamine ja taevatrummi löömine (sapipõie meridiaan)
12. Saba liputamine (maksa meridiaan)

* Wei Tuo on üks kaheksast budismi kaitsejumalusest Hiinas.

______________________________
 Tekstid on koostanud Vahur Värk




Ajakirjas Üks ilmunud artikkel ja intervjuu, autoriks Ülli Plink:

Sensei Takashi Tsumura
Sensei Takashi Tsumura on Eestis õpetusi andnud alates 90. aastate algusest siiani. 

Kuidas saab tervist hoida ja taastada näiteks keha kõigutamisega või kellegi jäljendamisega? Sensei Takashi Tsumura, kelle kahepäevasel qigongi seminaril Tallinnas osales üle poolesaja huvilise, tõestas, et saab.
Kuigi olen proovinud ja harrastanud kümneid meie mõistes traditsioonilisi liikumisviise, alates kõige tavalisematest kestvusaladest, lõpetades uusimate rühmatreeningutega, pean tunnistama, et täit kindlust see pagas mulle chi kungi e qigongi seminarile minnes ei andnud. Teoreetiliselt on paljud meist ida võitluskunstidega kursis, aga see, millest Jaapani sensei rääkis ja mida näitas, oli kõike muud kui „tuttav”. Tuttavamaks saaks see ehk siis, kui aastaid iga päev treenida ja lehekülgede kaupa teemakohast kirjandust tudeerida. Aimu, millega tegemist, sai siiski paari päevagagi.

 

Iidne hiina tervisekunst

Chi kung e qigong on üks kaheksast hiina tervisekunstist – traditsiooniline hingamisharjutuste ja meditatsiooni süsteem organismi energiataseme tõstmiseks. Täpsemalt öeldes on see vana filosoofia ja mõttesüsteemi aluseks olev keha, hingamise ja meele (tundekeskus) ühendus, kus kesksel kohal on teadlikkus ja kontroll oma eluenergia üle. Seda eluenergiat tuntakse nimede all chi, qi, prana jt. Parandades chi ringlust, parandab qigong ka tervislikku seisundit. Nii on need harjutused hiina meditsiinis hea vahend raviks, haigustest hoidumiseks ja tasakaalus elu saavutamiseks.
Traditsioonilise qigongi juured ulatuvad sedavõrd sügavale, et selle kunsti tõeliseks mõistmiseks peaks esmalt ära õppima klassikalise hiina keele ning siis lugema sadade lehekülgede kaupa selles keeles kirjutatud spetsiifilisi tekste. Õpetaja, sensei Takashi Tsumura oli selle raske töö aastakümnetega meie kõigi eest ära teinud, kuigi jah – süviti minna ja õppida saab ikka ja ainult igaüks ise. Oma stiili on sensei välja valinud kahekümnest. Näiteks ütleb ta, et kui iga stiili sada päeva harjutada, peaks viie aastaga asjast aimu saama. Ja et ühe stiili tutvustamiseks peaks välja andma 3 DVD-d ja kirjutama 9 raamatut. Sensei ise peaks seega maha saama oma 180 raamatuga…
Meele, keha ja hingamise valitsemiseks qigongis peab sensei sõnul iga päev tööd tegema. Kui kehaliste harjutustega, mida tehakse istudes, lamades, seistes ja jalutades, saab ka eriliselt vaeva nägemata hakkama, siis hingamissüsteemid, mida on kokku 21, vajavad kindlasti põhjalikumat süvenemist. Rääkimata meelest, mis on kehast kordi liikuvam ja mille valitsemisel on mitu suunda – näiteks võib võtta kujutluspildi ja hoida seda silme ees või keskenduda nii, et kui pilt tuleb, saata see lihtsalt minema. Ent kui liikuvat ja paigal seisvat qigongi (99% on liikuv) saab õpetada erilise vaevata, siis meelevalitsemise kunst on juba kõrgem pilotaaz, sest õpetaja peab teadma, mis pilt sul ette tuleb, et nõu anda, mida sellega peale hakata.

 

Laiahaardeline ja süviti minev

Auväärse jaapani sensei kõrgelennulisuses ei kahtle keegi. Lisaks qigongi detailsele tundmisele teatab ta, et tema kodumaal treenitakse rohkem ja teooriat puudutatakse vähem. Hiinas seevastu õpitakse rohkem teooriat, et sellele järgnev praktika saaks toimuda viljakal pinnal.
Et ka leigevõitu eestlased aimu saaksid, millega tegemist, tuleb huvitava loengu vahepeal vahelduseks püsti tõusta, mugav asend sisse võtta ja hakata käsi ette-taha viibutama, end põlvedest kergelt nõksutades. Sel moel peaks õpetaja sõnul iga seminarist tajuma, kuidas chi energia temas liikuma hakkab. Kogemus on igatahes väärt, et seda edasiste teadmistega rikastada.
Õige qigongi õpetus on laiahaardeline ja süviti minev. qigong on üldine termin, mida kasutatakse suure hulga energiaharjutuste ja meditatsioonide kirjeldamiseks, mis kõik soodustavad hingamisenergia vaba voolamist. Näiteks tai chi on üks selle vorme. Ja nagu tai sealgi, loodi aastakümnete eest qigongis eri koolkondade põhjal ühtne vorm – valiti välja kõigi stiilide lihtsaimad harjutused, et kõigil oleks kerge alustada. Aga et edukalt alustada, on vaja baasteadmisi, harjutusi, õpetaja täiendusi ja improvisatsiooni. Sellele lisaks võrdleb sensei qigongi harrastamist unenägemisega – kui nähtu üles kirjutada, jääb see ka paremini meelde, sest koormatud saab nii parem kui ka vasak ajupoolkera. Ja kui füüsilised harjutused jäävadki meelde, siis sel ajal kogetud kujutlused enamasti siiski kaovad (nagu unenäod).
Et teooriale vahelduseks ka praktikast aimu saada, tõuseme taas püsti. Nüüd on aeg tõestada, et kõik väline peegeldub meie ajus kujutluspiltidena ja see paneb ka liikuma – ettekujutus, et olen kaevul, kõnnin kui karu või olen hoopis osav vibukütt. Esimesel juhul tuleb liigutusi tehes lähtuda ettekujutusest, et vinnad köiega üles raskeid ämbreid, millest vee mahaloksumist ei peeta just heaks tooniks. Teisel juhul matkid sujuvalt mesikäpa liikumist, mis meenutab küll kõike muud kui ida võitluskunste. Kolmandal puhul aga pead olema oma liigutustes eksimatu ja täpne, muidu ei tule ka tulemust.

 

Mõte paneb liikuma

Kujutluspiltidest olulisem on õpetaja sõnul harjutades oma mõtteid jälgida ja, mis veel parem, püüda need sootuks kaotada. Kuidas seda teha, sõltub sensei sõnul konkreetsest harjutusest. Üks viis on jagada meel kaheks, et tunnetaksid mõtlevat ja mõtlemist jälgivat meelt ning laseksid ühel teise abil rahuneda. Meele rahustamiseks on üks meditatiivsesse seisundisse minemise vorm ka keha ette-taha kõigutamine koos käte viibutamisega. Proovime pikkade minutite vältel sedagi ja kui keegi küsib, kui kaua seda peaks tegema, tuleb vastus, et ideaalis vähemalt 2000 korda… Proovige, kas mõjub!
Hiina vanasõna ütleb, et meel on nagu ahv, teadvus on nagu hobune – neid on raske paigale saada. Kogeme kõik, et oma teadvust on harjutusi tehes kõige raskem ühele asjale kontsentreerida. Budistlikus chi kungis näiteks mõeldakse selleks hingamisele: loetakse mõttes kümneni ja mõeldaksegi sellele, kuidas hingata. Inimese aju eesosas on teadupärast palju hüplevat infot, mida rahustada. Hiina chi kungis aga arvatakse, et inimesel on õige aju kõhus ning pealuus olev, mida lääne meditsiin peamise mõttekeskusena tunnistab, on kõigest neerude jätk. Välimuski sarnane. Kuidas nii, imestame. Sensei teatab, et Jaapani meditsiiniuuringud on tõestanud, et hormoonide kontrollkeskus on nimelt kõhus ja et kõik keha ülalpidamiseks vajalik sõltub sellest. Seepärast on qigongi harjutades oluline jälgida, et alakõht oleks hingates sees ja selg poleks samas liiga sirge, vastasel juhul on selg lihtsalt pinges ega lase energial kehameridiaanides vabalt liikuda. Saame teada, et kui nabatagune e kõhuaju on väga tähtis tunnetuskeskus, siis elamisekeskuseks on keha südamealune osa, teadmistekeskuseks aga otsaesine.

 

Lihtsuse jõud

Aga kuidas peaks qigongi harjutades hingama? Loomulikult, ütleb sensei ja täpsustab, et võib rakendada nii rinna- kui ka kõhuhingamist või mõlema kombinatsiooni. Aga mis tempoga harjutusi teha? Kuidas soovite – võib teha kiiremini, aga ka rahulikumalt. Mis on eluvärav? See on hiina meditsiini üks baastermineid, eluvärav muudab keha liikuvamaks ja parandab ka hingamist – kui see avatud, on hingamine sügavam. Ka roietevaheliste lihaste venitus parandab hingamist, lisab sensei meie teadmiste rikastamiseks. Oma kogemuste salasoppidest toob õpetaja lagedale ka fakti, et qigong arendab ka varjatud võimeid. Aju areneb ju jäljendades ja tehes asju, mida me varem pole teinud. Kui kehas on aga haigus, tuleb õppida sellega elama, mitte võtta haigust kui vaenlast. Kui tervis korras, soovitab sensei füüsilisi harjutusi teha koos hääleharjutustega. Haige peaks aga treenides lähtuma ilmakaartest. Näiteks kui diagnoosiks on kopsuvähk, peaks harjutusi tehes seisma näoga läände. Kui süda vajab tugevdamist, tuleks seista näoga lõunasse, maohädade korral vaadata itta ja neerude tugevdamiseks põhja.
Aga kuidas saada aru, et harjutus mulle sobib? Tuleb harjutada sada päeva – kui liigutus üldse ei istu, ei pea mõistagi nii kaua piinlema, aga peab vähemalt proovima, muheleb sensei. Kui pea jaoks piisab tema sõnul õppimiseks ühest päevast, siis kehale jõuab õpitu kohale alles saja päevaga. Kindlasti tuleb jälgida, mis selle ajaga kehas toimub. Oluline on nii harjutamine kui ka enda jälgimine – oma arengu ja tunnete kirjapanemine. Jaapanis tegeldakse sellega näiteks 1,5 tundi päevas. Aga millal harjutusi teha, hommikul või õhtul? Ükskõik millal, kasvõi kohe, kõlab soe soovitus kõigile. Kuigi tähtis on treenida ja õppida hea õpetaja käe all, ei tasu karta harjutuste valesti tegemist. Tähtsam on järjepidevalt harjutada, ka üksinda, õppida ennast kuulama ja usaldama – just siis avastame enda jaoks õige tee. Tänu harjutustele pääseb energia vabalt, läbi kogu keha ringlema ning tunneme end rahulike ja tasakaalus olevatena. Unustada ei maksa sedagi, et vaid harjutamine teeb meistriks.

 

Vastab sensei Takashi Tsumura

Kaua olete qigongiga tegelenud?

Olen seda harrastanud 45 aastat, õppinud Hiinas saja õpetaja juures. See aga ei tähenda, et tahaksin oma teadmiste ja kogemuste põhjal rajada oma koolkonda. Pigem tahan teha kooli, kus eri stiile õpetada, et igaüks leiaks endale sobivaima.

Kuidas qigongi defineerida – on selles ülekaalus hingamis-, meditatsiooni- või energiaharjutused? 

See on vanadest traditsioonidest pärit laiahaardeline ja süviti minev õpetus, milles on oluline meele, keha ja hingamise valitsemine. Kui piisavalt harjutada, tugevdab see keha ja annab jõudu – õpetab juhtima nii häält kui ka keha, arendades meis varjatud võimeid.
Chi kungis ei tehta tavalisi füüsilisi harjutusi, vaid neid sooritades tuleb kasutada oma mõtet ja kujutlusvõimet, kujundlikku mõtlemist. Vaid sel juhul hakkavad tööle ka vajalikud sisemised protsessid ja me tunneme, kuidas chi energia meis liigub.

Kuidas qigong mõjub?

Ennekõike annab see sisemise tasakaalu. Tänu sellele võib abi saada ka mitmete terviseprobleemide korral, kuigi põhiline on saavutada kontroll oma hingamise, keha ja meele üle. See toimub aegamisi, aga tulemus on ka vaeva väärt. Põhiline on lõdvestuda: kui su keha lõdvestub, rahuneb ka meel ja aeglustub hingamine. Kindlasti on tulemuseks erksam vereringe, tugevam immuunsus ja parem tuju.

Missuguseid teadmisi või oskusi sellega tegelemine eeldab? Kas seda võib mingil määral võrrelda joogaga?

Qigong eeldab vaid tahet enesega tegeleda. Oluline on omandada baasteadmised, teha harjutusi ja saada täiendust õpetajalt. Õppimine on seega võrreldav pigem klaverimänguga, kus algul õpid traditsioonilist mänguoskust ja seejärel sobitad selle iseendaga, et rohkem improviseerida. Ka on see võrreldav masseerimisega: et seda teha, peab õppima, üles kirjutama ja end pidevalt kontrollima.

Kui oluline on seejuures hiina meditsiini tarkusi?

Kui sind huvitab tervendamiskunst ja teiste aitamine, siis on kasulik teada, et chi kung on osa hiina meditsiinist. Sel juhul on muidugi hea, kui oled hiina meditsiini tarkustega põhjalikult tuttav, kuid tavaharrastamisel ei ole see ilmtingimata vajalik.

Kas qigongi võib praktiseerida igaüks?

See on tõepoolest mõeldud kõigile, võib-olla mitte väga väikestele lastele ja noortele. qigongiga on hea alustada siis, kui oskad juba oma teadvust kontrollida. Kui kehalisi harjutusi võivad teha ja teevadki ka väikesed poisid ja tüdrukud, siis meditatsiooni kindlasti mitte. Parimat vanust aga alustamiseks pole – võid sellega tegelema hakata ka siis, kui oled näiteks 88-aastane.

Kas qigong on populaarne ainult Hiinas ja Aasias või harrastatakse seda kogu maailmas?

Olles palju ringi rännanud, tean, et qigong on tõepoolest levinud kogu maailmas. Mõistagi on selle keskuseks jäänud Hiina, aga seda harrastatakse palju ka USA-s ja Euroopas, näiteks Saksamaal ja Inglismaal, samuti Soomes ja ka Eestis. Hiinas, muide, tegelevad sellega rohkem linna- kui maainimesed. Võib-olla on see nii seepärast, et kuna maal peavad inimesed iga päev rasket tööd tegema, on nad õhtuks nii väsinud, et ei leia enam aega iseenda ja qigongi jaoks. Kuigi seda võib teha ka keset päeva ja muude tegevustega kõrvalt.

Kui palju peaks harjutama, et oma meelt ja keha tasakaalus hoida?

Harjutuste kestus ja korduste arv sõltub praktiseerija tervislikust seisundist. Haigetele, nõrkadele ja eakatele piisab 20–40 minutist 1–2 korda päevas, noored, terved ja tugeva tervisega isikud võivad praktiseerida ka sagedamini ja kestvamalt.
Kui treenid iga päev kindla eesmärgita, on su enda valida, kui palju, missuguseid ja kui intensiivseid harjutusi teed. Kui tahad, et su ajus toimuksid tänu sellele ka positiivsed muutused, pead korraga treenima vähemalt 30 minutit. Kui jagad selle aja mitmeks osaks päevas, siis muutusi ei toimu.

Mida qigong teile kõige rohkem andnud on?

Võib-olla oskan just tänu sellele paremini oma mõtlemist kontrollida. Kuigi kõige parem on üldse mitte mõelda.

Mida soovitate terviseajakirja lugejatele?

Kuna paljud liigutused qigongis on väga lihtsad – neid on kerge õppida ja ka teha – tasub harjutama hakata. Ja mida rohkem harjutada, seda parem, sest seda paremaks muutub kehatunnetus ja sügavamaks hingamine. Kui siseneda harjutuse tegemise ajal meditatsioonilaadsesse seisundisse, kaob tavaliselt ajataju, keha energiavarud täienevad ning stressid kaovad.

( loe veel siit... )

***


autoriks

Qigong (chi kung) on üks Hiina rahvameditsiini suundadest, samas on see üks vanemaid tervendamise  kunste. Qigongi ajalugu ulatub tuhandete aastate taha, kuid mõiste „qigong“ ilmus alles  meie ajaarvamise alguses. Kõigepealt oli see kasutusel kui üks kitsas erisuund  ja alles möödunud sajandi keskel sai nimetuseks qigong kõik see, mis oli kasvõi pisutki seotud psühhofüüsilise treeninguga.

Mõiste „qigong“ koosneb hiina keeles kahest kirjamärgist. Antud juhul tõlgendame seda järgmiselt: „qi“ tähendab  energiat,  elujõudu,  „gong“ - katkematut teadlikku hingamis- ja liikumisharjutuste  täiustamist, mis on tegevus/töö, mida tuleb teha selleks, et õppida valitsema qi’d. 

Laiemas tähenduses on qigong eelkõige kunst hoida oma tervis korras. See on teadus, filosoofia, mõtlemise meetod, energeetilis-informatsioonilise suhtlemise viis ümbritseva maailmaga ja kogu universumiga. Kitsamalt määratletult on qigong   qi (energia)  ja yi (tahte) treenimine.
Kõik inimesed ei tunneta qi-energiat, kuid igaühel meist on võimalik teatud praktikate abil treenida end  tunnetama ja valitsema ning suunama seda.
  • Qi ei ole päris samane sellega, mida mõistame „füüsilise energia“ all. Euroopa filosoofias ja teaduses sellele mõistele adekvaatset vastet ei ole, sellist liiki energiat ei tunta ega ei uurita. Idas seevastu arvatakse qi olevat peenem substants sellest, mida me saame fikseerida seadmete abil või tavaliste meeleorganitega.
  • Qi, see  on kõikjalolev, eeter, kõikeläbiv aktiivsus ja  lisaks veel elujõud.
  • Qi on igasuguse liikumise ja muutumise põhjus ja algus.
  • Qigongi põhielemendid on samad, mis hiina traditsioonises meditsiinis.
  • Qigongi praktika eesmärgiks on: energiakanalite (meridiaanide) blokeeringute kõrvaldamine, kanalite avardamine ja kogu organismi tasakaalustamine.
Qigong kui psühhofüüsiline treening toimib järgnevalt - kindlad harjutused või toimingud muudavad meelt. Uus meelesisund avab  teadvuse uuele informatsioonile ning me hakkame nägema seda, mida varem ei märganud, teadvustame seda, mida varem ei julgenud. Me muudame oma ellusuhtumist ja seeläbi muudame ka oma käitumist ning oleme valmis uuteks, meile kasulikeks ja teadvustatud tegudeks.

Selleks, et teisi aidata, tuleb aidata kõigepealt iseennast. Kui oled kindel endas, siis suudad ka jälgida sinust väljaspool toimuvat objektiivselt. Selle saavutamiseks tulebki alustada enesest ja reguleerida oma mõtlemist selliselt, et see võimaldaks meil elada nendes tingimustes, mis meile on elamiseks antud.

Kuigi qigong on välja kasvanud meie jaoks eksootilisest Hiinast, ei maksa siiski karta, et see on võõras ja kauge, sest elame ju kõik samal planeedil, ühtsete seaduste järgi. Meie füüsiliste kehade ehituses ja neis toimuvates füsioloogilistes, biokeemilistes ja teistes protsessides ei ole põhimõttelisi erinevusi. Paljud qigongi elemendid on väga sarnased nendele, mida traditsiooniliselt kasutavad ka teised maailma rahvad - slaavlased, lõuna-ameeriklased, aafriklased, ka meie oma rahva ravitsejad, klassikaline meditsiin ja psühhoteraapia.

Qigongis on palju suundi ja koolkondi. Nende eesmärkidest ja praktika meetoditest tulenevalt jaotatakse need: taoistlik,  budistlik, sportlik-rakenduslik ehk võitluskunstid, meditsiiniline ehk tervendav-profülaktiline ja teaduslik, mis uurib inimorganismi võimalusi- varjatud võimeid. Selline klassifikatsiooni  süsteem on teatud määral tinglik, sest kõik praktikad lähtuvad samadest põhielementidest ja filosoofilised doktriinid on neis tihedalt läbi põimunud.